Hinge saatus

Mind on juba mitmed aastad huvitanud, mis saab meist, inimestest siis, kui me ära sureme. Sellele küsimusele hakkasin vastust otsima umbes aasta tagasi ja siis leidsingi selle raamatu.
Eks see, kui palju keegi meist sellistesse üleloomulikesse asjadesse usub, on igaühe enda asi. Mina igaljuhul arvan, et see, mida selles raamatus kirjutati võib täitsa tõsi olla.

Nüüd siis raamatust lähemalt. Autoriks on Michael Newton. Raamatus räägitakse sellest, mis saab meie hingedest siis, kui ära sureme. Autor on koostanud raamatu tänu paljudele hüpnoosi viidud klientidele, kelle ta viis üliteadvusseisundisse, kus oli võimalik uurida elude vahelist aega.

Raamatu kohaselt läheb inimese hing pärast maapealse elu lõppu vaimumaailma.
Hinged ütlevad, et põrgut pole olemas, pigem on Maa kõige julmem koht, kus olla. See on nii seetõttu, et Maal omandavad hinged uusi kogemusi, nagu võime oma elustki öelda, on vahel päris raske.
Igal hingel on oma teejuht, kes teda toetab ja aitab vaimuilmas. Seal valivad teejuht ja hing koos järgmise elu ja analüüsivad seda. Hingede lõppotsustesse teejuhid ei sekku, sest iga hing peab ise õppima ja arenema.

Hingesid on mitmeid. Mõned on vanemad, teised nooremad. Kui vanemad hinged Maal ära surevad, teavad nad, mis nendega edasi juhtub. Noortele hingedele see-eest tuleb tihti vastu nende teejuht, kuna neile pole vaimumaailma minek veel nii selge ja mõnikord võib noor hing üsna segaduses olla. Vastu saavad tulla ka Maal elanud sugulased ja teised oma grupi hinged.

Meie, kui hingede areng on kollektiivne. Me kuulume hingegruppidesse. Esmane sugulashing on meie igavene elukaaslane, sellesse gruppi kuuluvad veel ka need, keda võime pidada oma kaaslasteks, keda teame paljudes oma Maal elavatest eludest. Selles grupis on 3-5 hinge.
Teises grupis võib olla umbes tuhat hinge. Selles grupis on hinged, kes töötavad meiega koos, neid tunneme samuti oma eludest Maal. Samuti ka neid, kellega puutume Maal elades vähe kokku.

Uuesti Maale kehastudes valivad hinged vabatahtlikult raskeid elusid ja ebatäiuslikke kehasid, et lunastada mõni karmavõlg või eelnevates eludes valesti tehtud tegu. Hinged ühinevad oma kehaga pärast kolmandat raseduskuud. Sünnile järgneb mälukaotus, siis ühendab hing oma surematu loomuse ajaliku inimmeelega.

Nii me siis sünnime ja suremegi. See, mis ma siia kirjutasin on väga väikene osa teadmistest, mis sellest raamatust saab. Neid keda see teema huvitab, saavad ise raamatu üles otsida ja täielikult läbi lugeda. Mind paelus see raamat juba esimestest lehekülgedest alates. Olen selle isegi mitu korda läbi lugenud.

K.