forever

Lubasin endale, et jätkan siia kirjutamist ka peale selle kooliülesande lõpetamist.
Tahtsin kirjutada ühest raamatust, mida hiljuti lugesin. Tegemist on Judy Blume raamatuga 'Forever'.

Mitte ükski raamat pole mind kunagi veel vihasemaks jätnud. Olles poole peal oli mul selline tunne, et panen selle raamatu põlema, sest kui jobu või keegi olla. Lihtsalt nii närvi ajas. Kuna tegemist on ikkagi raamatukogu raamatuga, hoidsin end tagasi.
Ma ei taha ära rikkuda inimestele selle raamatu lugemist, ja kuigi see raamat tekitas minus sellised tundeid, pean ma ütlema, et palun lugege seda. Ma ei tea kas mina ja Marilin oleme ainsad üldse, kellel see raamat selliseid tundeid tekitas.
Aga jaa, ühtepidi ma soovitan seda raamatut, teisalt jälle mitte nii väga.
Eks iga inimene lugedes kujundab oma arvamuse teosest.

E.

Arhitektuuriliselt huvitavaid raamatukogusid erinevaist maailmapaigust

1. Trinity Kõrgkooli Raamatukogu, Iirimaa
    (http://www.tcd.ie/Library/)

Välivaade

Sisevaade

2. Vancouveri Avalik Raamatukogu, USA
     (http://www.vpl.ca/branches/details/central_library)

Keskmine, tiguja kujuga

Sisevaade

3. Codringtoni Raamatukogu, Inglismaa
    (http://www.all-souls.ox.ac.uk/content/The_Codrington_Library)

Välivaade

Sisevaade

4. Raamatukogu Joanina, Coimbra, Portugal
    (http://www.uc.pt/informacaopara/visit/paco/biblioteca)

Välivaade

Sisevaade

Sisevaade

5. Raamatukogu Méjanes, Prantsusmaa
    (http://www.atlasobscura.com/places/bibliotheque-mejanes)

Välivaade

Sisevaade

6. Rootsi Avalik Raamatukogu, Rootsi
    (http://www.virtualsweden.se/panorama/stockholm-public-library-0)

Välivaade

Sisevaade

Sisevaade

7. Hollandi Parlamendi Raamatukogu, Hague, Lõuna-Holland
    (http://www.kb.nl/en)

Välivaade

Sisevaade

8. Kuninglik Portugali lugemistuba, Rio de Janeiro, Brasiilia
    (http://www.360cities.net/image/royal-portuguese-reading-cabinet-at-rio-rio-de-janeiro#-276.59,24.65,70.0)

Välivaade

Sisevaade

Sisevaade

M.

Leheküljesoovitus raamatusõpradele

Tervist!

Täna otsustasin teid tutvustada ühe väga toreda ja kasuliku internetilehega, mis on kindlasti abiks kõigile kirjandussõpradele.

Tõlge: Kohta oma järgmist lemmikraamatut.

Nagu näha on lehekülje nimi Goodreads. Tegu oleks nagu ühe suure internetipõhise raamatuklubiga.
Lehe vikipeedia artikkel väidab, et see on "social cataloging website", mis iseenesest tähendab seda, et sellel lehel saab midagi kategoriseerida (cataloging) ja samas suhelda (social) teiste lugemisfännidega.

Vikipeedia räägib tõtt, lisaks ülemaailmsete raamatusõprade leidmisele on võimalik oma Goodreadsi konto kooskõlastada juba olemasolevate kontodega Facebookis, Twitteris, Gmailis või Yahoo!MAILis.
Nõnda saad silma peal hoida sellel, mida loevad sinu isiklikud sõbrad ja tuttavad.

Minu Goodreads. Avastasin selle lehe 2-3 aastat tagasi ja ei kahetse seda kasutajat üldse, sest et tegu on tõesti millegagi, mida ma kasutan. See ei reosta niisama internetiruumi.

Goodreads aitab selgust hoida ka oma raamatute ja lugemissoovide seas. Lehe poolt on ette antud 3 raamaturiiulit, mis on kõigil kasutajatel olemas: loetud raamatud (read), hetkel loetavad raamatud (currently-reading) ja raamatud, mis sa edaspidi soovid lugeda (to-read). Ise saab luua juurde kõiki riiuleid, mis hing ihaldab. Võib luua riiuli oma lemmikraamatutest või üles märkida, mis sa ühe aasta jooksul lugesid.

Osa minu lemmikute riiulist

Osa minu isiklikust 2013. aastal loetud raamatute riiulist

Loetud raamatute põhjal suudab lehekülg pakkuda sulle sarnast kirjandust, mis võiks sind huvitada. Mina olen tänu sellele leidnud päris palju toredaid raamatuid. Hetkel näeb osa mu soovitustelehest (Recommendations) välja selline:

Lisaks leiab lehelt veel palju põnevat, näiteks testid, saamaks teada, kui palju sa läbiloetud raamatutest mäletad. Nende kõrval ka veel vahvad raamatuarvustused, foorumid lemmikute arutamiseks, tasuta e-raamatud, tsitaadid ja palju palju muud. Lehekülg korraldab ka intervjuusid autoritega. Neil tasub silma peal hoida, sest Goodreads pärib tihti oma kasutajatelt, mida nemad teada tahavad. Nõnda võib just sinu küsimus jõuda välja sinu lemmikautorini.

Mis siis muud kui edasi Goodreadsi! Kliki siia :)
Soovin teile rohkesti avastamis- ja lugemisrõõmu!

C.

Hinge saatus

Mind on juba mitmed aastad huvitanud, mis saab meist, inimestest siis, kui me ära sureme. Sellele küsimusele hakkasin vastust otsima umbes aasta tagasi ja siis leidsingi selle raamatu.
Eks see, kui palju keegi meist sellistesse üleloomulikesse asjadesse usub, on igaühe enda asi. Mina igaljuhul arvan, et see, mida selles raamatus kirjutati võib täitsa tõsi olla.

Nüüd siis raamatust lähemalt. Autoriks on Michael Newton. Raamatus räägitakse sellest, mis saab meie hingedest siis, kui ära sureme. Autor on koostanud raamatu tänu paljudele hüpnoosi viidud klientidele, kelle ta viis üliteadvusseisundisse, kus oli võimalik uurida elude vahelist aega.

Raamatu kohaselt läheb inimese hing pärast maapealse elu lõppu vaimumaailma.
Hinged ütlevad, et põrgut pole olemas, pigem on Maa kõige julmem koht, kus olla. See on nii seetõttu, et Maal omandavad hinged uusi kogemusi, nagu võime oma elustki öelda, on vahel päris raske.
Igal hingel on oma teejuht, kes teda toetab ja aitab vaimuilmas. Seal valivad teejuht ja hing koos järgmise elu ja analüüsivad seda. Hingede lõppotsustesse teejuhid ei sekku, sest iga hing peab ise õppima ja arenema.

Hingesid on mitmeid. Mõned on vanemad, teised nooremad. Kui vanemad hinged Maal ära surevad, teavad nad, mis nendega edasi juhtub. Noortele hingedele see-eest tuleb tihti vastu nende teejuht, kuna neile pole vaimumaailma minek veel nii selge ja mõnikord võib noor hing üsna segaduses olla. Vastu saavad tulla ka Maal elanud sugulased ja teised oma grupi hinged.

Meie, kui hingede areng on kollektiivne. Me kuulume hingegruppidesse. Esmane sugulashing on meie igavene elukaaslane, sellesse gruppi kuuluvad veel ka need, keda võime pidada oma kaaslasteks, keda teame paljudes oma Maal elavatest eludest. Selles grupis on 3-5 hinge.
Teises grupis võib olla umbes tuhat hinge. Selles grupis on hinged, kes töötavad meiega koos, neid tunneme samuti oma eludest Maal. Samuti ka neid, kellega puutume Maal elades vähe kokku.

Uuesti Maale kehastudes valivad hinged vabatahtlikult raskeid elusid ja ebatäiuslikke kehasid, et lunastada mõni karmavõlg või eelnevates eludes valesti tehtud tegu. Hinged ühinevad oma kehaga pärast kolmandat raseduskuud. Sünnile järgneb mälukaotus, siis ühendab hing oma surematu loomuse ajaliku inimmeelega.

Nii me siis sünnime ja suremegi. See, mis ma siia kirjutasin on väga väikene osa teadmistest, mis sellest raamatust saab. Neid keda see teema huvitab, saavad ise raamatu üles otsida ja täielikult läbi lugeda. Mind paelus see raamat juba esimestest lehekülgedest alates. Olen selle isegi mitu korda läbi lugenud.

K.

Veebruarikuu raamatu soovinimekiri

Raamatud on nagu peegel.
Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel..
                                             
                                                (Arthur Schopenhauer)

Leidsin lugemiseks taas energiat. Pean ütlema, et viimasel ajal on hakanud mulle huvi pakkuma ajaloolise taustaga raamatud.
Niisiis järgmisel kuul on mul plaanis lugeda ära mõned raamatud, mille lühitutvustust jagaksin hea meelega.. 

#1  Anne Franki päevik

Autorid: Otto Frank ja Mirjam Pressler

                                                                                                                                                                                             

Raamatu sisust: Peategelane Anne saab endale sünnipäevaks päeviku, mille ta ka kohe kasutusse võtab ja sinna kõik selle aja - nii kaks ja pool aastat, mis ta veedab peidus olles, kõik täpselt üles kirjutab.

 Anne Frank oli 1929. aastal Saksamaal sündinud juudi tüdruk. Pärast Hitleri võimuletulekut põgenes perekond Hollandisse. Saksamaa okupeeris Hollandi 1940 ja sellega lõppes Anne rahulik lapsepõlv.

Kuna tal otsest südamesõbrannat pole, otsustabki ta võtta sõbrannaks päeviku, millele kõik ära saab rääkida ja ta alustab igapäevast kirja nii: "Kallis Kitty!".

Anne pere on juba mõnda aega ette valmistunud selleks, et minna peitu vangistamise ja koonduslaagrisse saatmise eest. Paar kuud enne seda, kui nad seda teha otsustavad, tuleb kiri ja nende õde ja isa kutsutakse vabatahtlikult koonduslaagrisse. Pere põgeneb juba järgmisel hommikul. Peidupaigaks oli valitud isa marmelaaditehase üks osa, kus töölised ei käinud.Annel pole sugugi nii lihtne seal peidus olla.

Varemalt oli Anne elu ilus olnud ja ta oli alati kõike saanud, mida tahtnud. Nüüd aga toimus muutus, ta oli surutud ühtede ja samade seinte vahele aastateks, ta ei saanud kunagi väljas käia ja pidi nälgima. Temas endas muutus ka kõik - arusaam elu mõttest, sellest, kuidas juute kiusatakse.

Arvatavasti üks töölistest andis nad üles ja 4. augustil 1944 viidi nad kõik eeluurimisele. Anne oli vaid oma õega koos, ning nad surid koonduslaagris tüüfusesse.

#2 The Sleep Room

Autor: Frank Tallis

Raamatu sisust: Tegu on ingliskeelse raamatuga, mis põhineb tõestisündinud lool ning selle läbielanud naiste kogemustel.

Veel seitsmekümnendatel tegutses mainekas Londoni kuninglikus Waterloo haiglas psühhiaatriadoktor William Sargant. Aastate jooksul viibis tema juhitavas osakonnas ligemale 500 noort naist, kellel oli diagnoositud depressioon või anoreksia. Omal ajal ülihinnatud psühholoogi ravivõtted rikkusid nende naiste elud ning mõned neist jätsid sinna oma elu.

Enamus toonastest psühhiaatrilise osakonna patsientidest olid teismelised tüdrukud ja naised varajastes kahekümnendates. Kõiki neid koheldi kui katsealuseid loomi, kelle peal psühhiaatria doktor William Sargant eksperimente läbi viis, kirjutab Daily Mail.

Sargant oli veendunud, et suudab depressioonis naisi oma julmade võtetega terveks teha. Nende naiste peal kasutati elekterkrampravi ning nii uskumatu, kui see ka ei tundu, isegi lobotoomiat (protseduur, mille käigus lõigatakse läbi aju otsmikusagarate ja taalamuste vahelised ühendused), kuid tollased patsiendid kartsid kõige enam seda kui neid nädalateks narkoosi mõjul magama uinutati.

Kuigi doktor Sarganti jõledatest tegudest on briti meedias varemgi räägitud, tõstatas ilukirjanduslik, kuid juhtunust inspireeritud raamat «The Sleep Room» küsimuse, millised kirjeldatud õudused ka tegelikult aset leidsid.

#3 Encapsulated voices

Autor: Jaan Ross

Raamatu sisust: Tegu on samuti ingliskeelse raamatuga, mis räägib eesti rahvusest sõjavangidest, kes olid 1916-1918 Saksa sõjalaagrite vangistuses, seal hulgas ka minu vanaema isa vendadest, kes olid samuti sealses vangilaagris. Seega võib öelda, et antud raamat on seotud ka minu endaga.

Raamatus analüüsitakse eesti rahvusest sõjavangidelt Esimese maailmasõja ajast pärit ning kahest Berliini arhiivist 2006. aastal avastatud helisalvestisi. Neid on kokku veidi üle ühe tunni. Grammofoni ja fonograafi abil tehtud salvestised, mis avaldatakse eraldi CD-l koos raamatuga, sisaldavad eesti- ja venekeelset kõnet ning muusikat, sh Eesti Vabariigi hümni kahes erinevas ettekandes, üks nendest kahehäälne.

M.

Raamatunurgake 2013. aasta suvest

2013. aasta suvi kujunes lugemismahu poolest päris edukaks, kuid vaieldamatult minu lemmikraamatuks kujunes Stephanie Perkinsi "Anna and The French Kiss". Tegu on 2010. aasta noorteromaaniga, mida ei ole kahjuks eesti keelde tõlgitud, aga soovitan seda kõigile, kes mõistavad inglise, hispaania, tšehhi, portugali, ungari, türgi või bulgaaria keelt, sest just nimelt neis keeltes on see raamat olemas.

Võib juhtuda, et raamat ei lenda just kohe kõigi lemmikraamatute TOP 10-sse, sest tegu on suhteliselt romantilise kirjandusega. Samas kui sa oled minu sarnane ja tahad endale vahetevahel veidi õrnemat kirjandust lubada, siis just see on täiuslik raamat.

Tegu ei ole siiski mingi roosa barbara-cartlandliku romantikaga. Tuleb öelda, et peategelane Anna Oliphant ei ole üldse tüüpiline nunnu, ninnunännu pehme lilleke. Selle asemel on ta suhteliselt iseseisev. Tüdruk on veidi hirmul aga tal on selleks õigus, sest et ta on  täiesti tavaline ameerika teismeline, kes alustab ihuüksi oma abituriendiaastat Pariisis, kuhu isa ta saatnud on. Seal kohtab ta uusi sõpru, nende hulgas tarka ja sarmikat Étienne St. Clairi. Mis nende kahe vahel juhtub saab igaüks teada juba siis, kui raamatu kätte võtab.

Raamatul on kaks kujundust, eks igaüks valib, milline paremini meeldib. :)

Tegu on imelise kerge lugemisega. Ma usun, et paljusid köidab Perkinsi tabav kirjaviis ning võimalus hetkeks põgeneda igavast argielust Pariisi helendavate tulede ja südantsoojendavate seikluste maailma.


C.

The Fault In Our Stars

"Okay," he said after forever. "Maybe okay will be our always." "Okay," I said.

Viimase viie aasta jooksul, mil ma olen raamatuid lugenud, olen ma lugenud üksnes  häid raamatud. John Greeni 'The Fault in Our Stars' on vaieldamatult üks mu lemmikuid. Lugesin raamatu läbi umbes kuu aega tagasi, kuid aeg-ajalt leian end ikka raamatut sirvimas ja lemmikkohti üle lugemas.

Raamatupoe Apollo kodulehel on olemas raamatu sisututvustus: Kilpnäärmevähki põdev 16- aastane Hazel on õnnelik natukese juurde ostetud aja eest,  kuigi ta ei tea veel selle natukese pikkust. Tal on tunne, nagu voolaks elu ta sõrmede vahelt minema. Kuni ta kohtub Augustusega. Kangekaelne ja sihikindel poiss on otsustanud, et peab võitma Hazeli südame, mis selle hetkeni on kuulunud ühele lõputa jäänud romaanile.

Ei kõla võibolla just kõige parema raamatuna? Asi on lihtne - tõlkes läheb nii palju kaduma. Mina lugesin teost inglise keeles, puhtalt juba sellepärast, et eesti keelde tõlgitud raamatut minu rahakott lubada ei võimaldanud. Olen väga rahul, et lugesin inglise keeles, sest hiljem eesti keeles lugedes sain aru, millistest emotsioonidest ilma oleksin jäänud.

Tunnistan ausalt, ma nutsin umbes raamatu keskelt raamatu lõpuni. John Green on kirjutanud nii realistlikult, et tekib tunne, nagu oleksin raamatusse sisse kirjutatud. Saan täiesti aru, miks autor on nii populaarne oma raamatute poolest - sisu on hämmastav. Isiklikult ei oska sõnadesse panna, millised tunded mind lugedes valdasid.

Inimestele, kes tahaks teada, mis juhtub, kuid ei viitsi lugeda raamatuid - 2014. aasta suvel ilmub selle konkreetse raamatu põhjal film.

E.